käitumine

Estonian

Etymology

From käituma +‎ -mine.

Pronunciation

• IPA^(key): /kˈæi̯tumine/

Noun

käitumine (genitive käitumise, partitive käitumist)

1. behaviour/behavior

Declension

Declension of käitumine (ÕS type 12/oluline, no gradation)
		singular	plural
nominative		käitumine	käitumised
accusative	nom.
	gen.	käitumise
genitive			käitumiste
partitive		käitumist	käitumisi
illative		käitumisse käitumisesse	käitumistesse käitumisisse
inessive		käitumises	käitumistes käitumisis
elative		käitumisest	käitumistest käitumisist
allative		käitumisele	käitumistele käitumisile
adessive		käitumisel	käitumistel käitumisil
ablative		käitumiselt	käitumistelt käitumisilt
translative		käitumiseks	käitumisteks käitumisiks
terminative		käitumiseni	käitumisteni
essive		käitumisena	käitumistena
abessive		käitumiseta	käitumisteta
comitative		käitumisega	käitumistega