keeletöin
Jump to navigation
Jump to search
Ingrian[edit]
Etymology[edit]
From keele- (“tongue”) + -töin.
Pronunciation[edit]
- (Ala-Laukaa) IPA(key): /ˈkeːletøi̯n/, [ˈkeːlʲətø̞̆i̯n]
- (Soikkola) IPA(key): /ˈkeːletøi̯n/, [ˈke̝ːle̞d̥ø̞i̯n]
- Rhymes: -eːletøi̯n
- Hyphenation: kee‧le‧töin
Adjective[edit]
keeletöin (comparative keelettömämp)
- (often of animals) mute (not knowing how to speak)
Declension[edit]
Declension of keeletöin (type 15/koitoin, tt-t gradation) | ||
---|---|---|
singular | plural | |
nominative | keeletöin | keelettömät |
genitive | keelettömän | keelettömmiin |
partitive | keeletöintä, keeletöint | keelettömmiä |
illative | keelettömmää | keelettömmii |
inessive | keelettömäs | keelettömis |
elative | keelettömäst | keelettömist |
allative | keelettömälle | keelettömille |
adessive | keelettömäl | keelettömil |
ablative | keelettömält | keelettömilt |
translative | keelettömäks | keelettömiks |
essive | keelettömännä, keelettömmään | keelettöminnä, keelettömmiin |
exessive1) | keelettömänt | keelettömint |
1) obsolete *) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the comitative is formed by adding the suffix -ka? or -kä? to the genitive. |
References[edit]
- Ruben E. Nirvi (1971) Inkeroismurteiden Sanakirja, Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, page 162