kest

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search
See also: kést

English[edit]

Verb[edit]

kest (third-person singular simple present kests, present participle kesting, simple past and past participle kest)

  1. Obsolete spelling of cast

Anagrams[edit]

Estonian[edit]

Etymology[edit]

Possibly same root as in kesi, from Proto-Finnic *keci.

Noun[edit]

kest (genitive kesta, partitive kesta)

  1. husk, shell
  2. sheath
  3. envelope
  4. casing, housing
  5. hull

Inflection[edit]

Declension of kest (ÕS type 22i/külm, length gradation)
singular plural
nominative kest kestad
accusative nom.
gen. kesta
genitive kestade
partitive kesta kesti
kestasid
illative kesta
kestasse
kestadesse
kestisse
inessive kestas kestades
kestis
elative kestast kestadest
kestist
allative kestale kestadele
kestile
adessive kestal kestadel
kestil
ablative kestalt kestadelt
kestilt
translative kestaks kestadeks
kestiks
terminative kestani kestadeni
essive kestana kestadena
abessive kestata kestadeta
comitative kestaga kestadega

Derived terms[edit]

Further reading[edit]

  • kest”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • kest”, in [ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat [Estonian Etymological Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2012

Tocharian B[edit]

Noun[edit]

kest

  1. hunger