kohus

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian[edit]

Etymology 1[edit]

From koht +‎ -us.

Noun[edit]

kohus (genitive kohtu, partitive kohut)

  1. court (of justice)
Declension[edit]
Derived terms[edit]

Etymology 2[edit]

From koht +‎ -us.

Noun[edit]

kohus (genitive kohuse, partitive kohust)

  1. duty, requirement
Declension[edit]
Declension of kohus (ÕS type 9/katus, no gradation)
singular plural
nominative kohus kohused
accusative nom.
gen. kohuse
genitive kohuste
partitive kohust kohuseid
illative kohusesse kohustesse
kohuseisse
inessive kohuses kohustes
kohuseis
elative kohusest kohustest
kohuseist
allative kohusele kohustele
kohuseile
adessive kohusel kohustel
kohuseil
ablative kohuselt kohustelt
kohuseilt
translative kohuseks kohusteks
kohuseiks
terminative kohuseni kohusteni
essive kohusena kohustena
abessive kohuseta kohusteta
comitative kohusega kohustega