muusik

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian[edit]

Noun[edit]

muusik (genitive muusiku, partitive muusikut)

  1. musician

Declension[edit]

Declension of muusik (ÕS type 2/õpik, no gradation)
singular plural
nominative muusik muusikud
accusative nom.
gen. muusiku
genitive muusikute
partitive muusikut muusikuid
illative muusikusse muusikutesse
muusikuisse
inessive muusikus muusikutes
muusikuis
elative muusikust muusikutest
muusikuist
allative muusikule muusikutele
muusikuile
adessive muusikul muusikutel
muusikuil
ablative muusikult muusikutelt
muusikuilt
translative muusikuks muusikuteks
muusikuiks
terminative muusikuni muusikuteni
essive muusikuna muusikutena
abessive muusikuta muusikuteta
comitative muusikuga muusikutega

Wolof[edit]

Etymology[edit]

Borrowed from French musique.

Noun[edit]

muusik

  1. music