sünd

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian[edit]

Etymology[edit]

From Proto-Finnic *süntü, from sündima.

Noun[edit]

sünd (genitive sünni, partitive sündi)

  1. birth
  2. origin, beginning, genesis

Declension[edit]

Declension of sünd (ÕS type 22e/riik, d-n gradation)
singular plural
nominative sünd sünnid
accusative nom.
gen. sünni
genitive sündide
partitive sündi sünde
sündisid
illative sündi
sünnisse
sündidesse
sünnesse
inessive sünnis sündides
sünnes
elative sünnist sündidest
sünnest
allative sünnile sündidele
sünnele
adessive sünnil sündidel
sünnel
ablative sünnilt sündidelt
sünnelt
translative sünniks sündideks
sünneks
terminative sünnini sündideni
essive sünnina sündidena
abessive sünnita sündideta
comitative sünniga sündidega