tiik
Jump to navigation
Jump to search
Estonian[edit]
Etymology[edit]
From Middle Low German dīk (“dam”). Compare English dyke.
Noun[edit]
tiik (genitive tiigi, partitive tiiki)
Declension[edit]
| Declension of tiik (ÕS type 22e/riik, k-g gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | tiik | tiigid | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | tiigi | ||
| genitive | tiikide | ||
| partitive | tiiki | tiike tiikisid | |
| illative | tiiki tiigisse |
tiikidesse tiigesse | |
| inessive | tiigis | tiikides tiiges | |
| elative | tiigist | tiikidest tiigest | |
| allative | tiigile | tiikidele tiigele | |
| adessive | tiigil | tiikidel tiigel | |
| ablative | tiigilt | tiikidelt tiigelt | |
| translative | tiigiks | tiikideks tiigeks | |
| terminative | tiigini | tiikideni | |
| essive | tiigina | tiikidena | |
| abessive | tiigita | tiikideta | |
| comitative | tiigiga | tiikidega | |