käekell
Jump to navigation
Jump to search
Estonian[edit]
Etymology[edit]
From käsi (“hand”) + kell (“clock”).
Noun[edit]
käekell (genitive käekella, partitive käekella)
Declension[edit]
| Declension of käekell (ÕS type 22i/külm, length gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | käekell | käekellad | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | käekella | ||
| genitive | käekellade | ||
| partitive | käekella | käekelli käekellasid | |
| illative | käekella käekellasse |
käekelladesse käekellisse | |
| inessive | käekellas | käekellades käekellis | |
| elative | käekellast | käekelladest käekellist | |
| allative | käekellale | käekelladele käekellile | |
| adessive | käekellal | käekelladel käekellil | |
| ablative | käekellalt | käekelladelt käekellilt | |
| translative | käekellaks | käekelladeks käekelliks | |
| terminative | käekellani | käekelladeni | |
| essive | käekellana | käekelladena | |
| abessive | käekellata | käekelladeta | |
| comitative | käekellaga | käekelladega | |